09/45

Niisiis, mida teha kui pole und? Õige vastus on, et tuleb kiusata teisi. Paari tunni pärast võin teha meilboksi lahti ja avastada vastuses – “misMõttes!!!”

Asi siis selles, et saatsin ära bakatöö esimese riikide nimekirja. Võtame, et maailmas on ca. 200 riiki, siis sinna tuli tubli 1/5 neist. Bakatööga tegelemine algab siis kas sellel reedel või järgmisel, olenevalt sellest kas pungipeole lähen või mitte.

***

Reedel sai käidud Krüptis Gastevi lugemist kuulamas ja see osutus ilusaks sündmuseks. Väga paljude uute, huvitavate ja niisama toredate inimestega sai sotsiaalselt lävitud.

J.

great success…

Jorge Furtado “Island of Flowers”. Rohkem infot filmist võib leida siit.

09/43

Miskipärast kõik sündmused kogunevad ühele ajaperioodile. seal oleks nagu must auk mis siis kõik enda lähedale tõmbab. Igatahes, laupäev oli väga tegus päev. Käisin “Meie Aafrika” üritusel, mida peeti ÜRO ülemaailmse vaesuse vähendamise päeva raames. Räägiti natuke ja näidati filme, pilte. Osalejaid oli keskmiselt. Ghana puuviljafarmer rääkis oma raskest elust (ma olen endiselt skeptiline, et kas ta oli just õige inimene selleks) ja sõime jõime Free Trade kaupu. Muide kas keegi teab, kas Tartus ka antud kaupa turustatakse?

Peale üritust tirisin end läbi vihma ja tuule Eloise ja S. juurde. Mulle jagati lahkelt uut ja huvitavat muusikat… Great Success! Üldiselt oli plaanis minna Dub_Fx kuulama – mõeldud, tehtud. Kui algul suhtusin sellesse külmalt siis reaalsus oli hoopistükis vastupidine. Jõudes Korteri juurde tabas üllatus, et me polnud ainsad, kes soovisid seda kuulata, täpsemalt ootas järjekorras ca. 100 inimest. Paar telefonikõnet hiljem avanes tagaukses ja vuallaa. Üle kahe tunni sai põrandal hüpatud ja patareisid laetud. Kui vaatasin inimesi enda ümber siis tekkis kohe assotsatsioon Matrixi stseenile, kus nad gigantses koopas tantsisid ja kehade tekitatud soe aur kõrgemale tõusis. See oli fun. Võiks isegi väita, et selle aasta üritus number üks.

***

Eile oli filosoofia ainus konsultatsioon(!) enna eksamit ja kuidagi õnnestus mul meelde jätta vale aadress, kaitseks ütlen, et ma polnud ainus kes alt läks. Hiljem ühikas, kui ÕIS-ist uurisin, suutsin end vihastada välja – seal oli välja toodud konkreetselt, et see toimub seal ja ise keerasin endale käki. Pfft!

Ah jaa, egotrippaks ka YNRDWXUJ

J.

Tan Dun – Gone With Leaves

Täna saabus teadmine, et torm on möödunud ja asjad saavad korda. Tunnen üle kuude ja kuude taas rahu.

-.-

-.-

*vaatab aknast välja ja soovib, et poleks seda teinud*

On’s seda paska vaja sadada? Asja teeb õudsamaks suitsunälg. Aargh.

09/42

Nii!

Arengukonverents, mis peeti neljapäeval oli paari asjaolu tõttu masendav. Kui Eesti Vabariigi esindaja toob ühe näitena välja miks me ei peaks arendama Aafrika riikidega bilateraalseid suhteid abi valdkonnas, asjaolu, et Eesti ei olnud kolonisaator siis tekib küll tahtmine lüüa oma pead vastu seina, korduvalt.

Nv. sai veedetud Tallinnas. Reede õhtu oli kaunis ilus. Kui kõrvale jätta minu sisedeemonid, mis aga ei saavutanud seekord võitu. Laupäeval ajasin end täpselt õigel ajal ülesse, et hakata teatrisse seadma. R.(sry, M oli juba võetud, aga R. on vaba ja hea, vot.) tegi mulle pileti välja etendusele “Onu Tomi onnike”. Pean küll tunnistama, et pole raamatut lugenud ja seepärast ei saa ka väga võrrelda. Küll aga võin öelda, et antud etendus meeldis. Seal esines ülimalt kurbi momente, kuigi nad olid stsenaariumit paljuski mugandanud (lugen läbi raamatu lühikokkuvõtte) ja pimedusse oli külvatud paar teistsugust hetke, tea kas siis, et oleks kuhu langeda või miks.

Inimkond võib olla hetkel toiduahela tipus, aga see ei tähenda seda, et me oleks ühtsed, kaugel sellest.

Peale etendust hüppasime Solarisest läbi ja ma sõna otseselt sain viimasel hetkel tänu eelnevale ostjale veini ostetud – me lõime kauba ühte arvesse ja pärast arvutasime isekeskis. Õhtu lõppes klaasitäie veini, Reis ümber maailma ja igasuguste niisama juttudega.

Edelaraudtee võiks lisada vaguneid nendele viimastele odavatele rongidele, absoluutselt kõik istmed olid tudengeid täis. Miskit on muutunud, võtsin ette kaustiku ja hakkasin kirjutama, sellist half-fictionit. Pea poolteist tundi sai kirjutatud. Üks väike seeme idaneb ajusopis, vaatab.

Algav nädal toob uut ja huvitavat. Ma juba ootan, et ma saaks teisipäeval end analüüsida, see saab olema…midagi. Kui ma olen üliosav ja suudan neljapäevaks saata VM. nimekirja siis reedese päeva veedan arhiivis tuhnides ja märkmeid tehes. Laupäeval on ülemaailmne vaesuse vähendamise päev. Sooviks, et saan toimuva ürituse kasuks midagi teha. Siis kutsuti mind soolaleivapeole ja veel mingisugusele kolmandale üritusele. See on see, et kas sul pole üldse elu või on seda liigagi palju.

Aktiivsus on hea, (üle)mõtlemine halb, punkt.

J.

09/41

Elu on voolav.

Head on need päevad kui:

• Võtad aktiivselt osa seminarist ja avastad, et sa tead nii mõndagi.
• Tõded taas, et bakatöö juhendaja on Õige ja Lahe
• On mida oodata nädalavahetusel, antud juhul teatrietendust.

Loen Jüri Ehlvesti “Palverännakut” ja see teeb kuidagi kurvaks (kurvemaks?). Olin Ö-l ja A-l külas kui ma selle raamaturiiulist avastasin. See tekitas koheselt reaktsiooni… Kui lõpetan lugemise siis ehk kirjutan natuke pikemalt.

***

Teistelt rinnetelt uudiseid ka. Hakkasin tegelema probleemidega mis on kogunenud. Ma ei eeldagi lahendust kohe vms. aga vähemalt sasipuntra harutamisega on algust tehtud. Sain ka kodutööd, esmakordselt.

Eks näis.

J.

09/40

And sometimes when you’re on
You’re really fucking on
And your friends they sing along
And they love you
But the lows are so extreme
That the good seems fucking cheap
And it teases you for weeks in its absence
But you’ll fight and you’ll make it through
You’ll fake it if you have to

Rilo Kiley – A Better Son/Daughter

25

Veerand sajandit!!!1

1/4 sajandist.

1/3 elust, eeldatavasti.

9125 päeva.

4 kolimist.

Paar pikemat suhet ja mõned crushid.

15 õpinguaastat.

4 töötatud aastat.

Ja palju muud.

…and i’m still here. Cool.

J.

Asjadest

Pole nädalapäevad või rohkemgi postitanud midagi. Kiired ajad on olnud. Alustaks kõige päevakajasematel teemadel, ehk siis kuidas ma täna Tartusse sain. Nimelt oli Tallinnas sügismaraton ja paljud osalejad olid pärit Tartust. Ütleme nii, et istekohta ma ei saanud, parkisin end rahulikult seina äärda vaguni otsas ja istusin põrandal, jälle üks kogemus rohkem. Ma nägin rongijaamas ka N. aga ta mind ei märganud, kui ma oleks tema ja ta sõbraga kokku juhtunud siis oleks tekkinud… khmm eriskummaline olukord.

Üldiselt läks seekordne kodukülastus metsa, sest suutsin jääda haigeks. Esimesel õhtul küll käisin külas ja korjasin ülesse ülicoolid t-särgid aga sellega ka pidu lõppes – järgnevad kaks päeva veetsin voodis sooja teega. Loodetavasti taastun piisavalt, et homme trenni minna. Trennist räägin ükskord pikemalt, kui olen sealt tulnud ja muljed on veel verivärsked.

Keith and the Girlis nad arutasid, et täiskasvanuks saadakse 25 aasta vanuselt… so here i come, soon.

Sealt ka üks märkus – kui ma peaks tänaval vastu tulema ja irvitama omaette siis see ei tähenda, et kaotatud oleks viimanegi kaine mõistus, vaid hoopis seda, et uus episood on KatG väljas.

Sügist.