10/06
Allikas: www.massiveattack.com
!!!1
Massive Attack – Heligoland
Nad saidki uue plaadiga maha. Jei! Olen seda paar viimast päeva repeat-il kuulanud. Kui üldse ära tuua lugusid mis meeldivad, sest need kõik on tegelikult head, siis Splitting the Atom, Girl I Love You ja Paradise Circus. Plaadil laulavad lugusid vanad head nimed teiste seas Horace Andy ja Hope Sandoval.
Oh well the devil makes us sin,
but we like it when we’re spinning in his grip.
:)
***
Käisin Tallinnas viibimise ajal Eloise uut elamist kaemas ja tema külmkapi jäämasinat *khm* kasutamas. Väga halb, kui kolmnurga sisse jäävad Regalia, McDanalds ja soe koht olemiseks. Seda ka, et nii palju kui nüüd naerda on saadud pole aastaid juhtunud, AASTAID! Eks selles oli oma töö ka rummil ja absindil.
Kui rääkida naermisest ja üldse komöödiast, siis kas see tundub ainult mulle, või teevad pankurid väga haiglaselt tumedate sugemetega sitcomi? “Aivar Rehe: pangad on oma õppetunnid kätte saanud“
Nägin ära ka täiesti ametliku Zimbabwe 100-triljoni dollarilise. Oli teine Tavidi vitriinis ja seda sai osta tiba alla 500.- krooni eest. Suurepärane kingitus inimesele kes usub, et tulevik on sama tume nagu vastavastatud naftavälja (höhö) puurtorn ja selle ümbrus.
J.
10/05
Alustaks seekord väikese ülistusega. Nimelt Solarise keskuses paiknev Cinamon 3D kino on suurepärane. Kui ma esimest korda käisin 3D vaatamas C&C Plazas siis tulemuseks oli see, et pettusin täielikult tehnoloogias kui sellises. Nüüd aga tuleb välja, et lihtsalt C&C Plaza 3D variant on alla igasugust arvestust. Kas keegi on mõelnud kuidas on võimalik, et ühel kinol need prillid näivad nii kulunud ja üldse rasked ja kehvad välja? Ma ei imestaks kui need on ostetud mõnelt teiselt kinolt, kes läks omadega õhtale või siis otsustas moderniseeruda. Nüüd aga rääkides Cinamonist siis nende 3D prillid olid õhkkerged ja samuti olid klaasid puhtad, saate aru puhtad!!!
Neljandast reast oli Avatari ülilahe vaadata. Esimesed 2/3 filmist täitsa meeldisid aga see ülemilitariseeritud lõpp jättis kuidagi…veidra järelmaitse. Ega ma sellest suurt palju süžee poole pealt ei oodanud, pigem ikka just another movie to see.
***
Tallinnas olek on olnud uskumatult lahe. Ei tahaks nüüd ära sõnuda aga sellist puhkust oli hädasti vaja.
Hommikuseks äratuseks: Cold War Kids – Audience
10/04
You only love once or if you’re lucky enough twice… the rest of times you just fall in love.
J.
10/03
Liberalism, kapitalism, marksism… mu pea on paar nädalat juba selliseid -isme täis olnud ja kui nüüd ausalt öelda siis üks asi on see mida sa eksamilehele kirjutad või ringistad, aga teine on see mida sisimas usud.
Platonit järgides väidaks, et praeguses ajahetkes oleme demagoogia ja türannia vahepealses faasis. Tea, kas minus räägib loomupärane fatalist või mis aga ega ei näe tuleviku sellisel kujul teps mitte. Demokraatia kui selline sündis juba surnult, sest inimesed on ahned on inimesed, lihtne.
Praegult tuleb veel oodata kust see esimene põmakas tuleb, kuigi kui vedada kihla, siis veaks Ameerika hegemoonia kokkukukkumisele järgneva 25 aasta jooksul. 25 aastat on pikk aeg, väga pikk aeg piinelda.
Rääkides üldse apokalüpsistest just riigi ja ühiskondlikul tasandil, siis kas mu silmad petavad mind või on viimasel ajal hakanud Hollywood sel teemal filme välja laskma vägagi ilusas koguses?
***
Eile leidsin netist ühe dokumentaali “No Impact Man”. Soovitan, vahelduseks küll. Kusjuures ma hakkasin mõtlema peale selle vaatamist, et mida ma olen viimase aasta jooksul keskkonnasäästlikumalt tegema hakanud ja esimesena lõi pähe paar asja: pesuloputusvahendite kasutamise lõpetamine – ma ei näe neil mingit eelist, sry; Fairy ja muude sarnaste minimaalne kasutamine – kui ma varem ikka mässasin iga nõudepesukorraga Fairyga korralikult siis nüüd on pea enamus lihtsalt veega tehtav; kilekotid – varem sai pea iga poeskäiguga võetud ka kilekott aga nüüd kasutan oma rebasekotti, mis mind on ausalt teeninud mitu aastat, kui unustan selle koju siis asendab seda paberkott, paberkott läheb siis ka prügikastiks. Need pole küll palju ja ei tea kui suured muutused aga kuskilt otsast võiks ju alustada.
***
Ka leidsin paar huvitavat artiklit eluruumide suurusest. Esimene räägib Jaapani kapselhotellidest. Esimesena assotseerus William Gibsoni “Neuromandiga”. See on tiba ekstreemne aga samas parem kui tänaval tühjas pappkarbis lösutada.
Teine artikkel aga on nö. esimese Ameerika versioon. Kui aus olla siis selline variant oleks täiesti ahvatlev. Ma ei näe mingit põhjust miks inimesed peaksid linnades elama mingites ebaloomulikult suurtes monstrumites, aga eks see ole igaühe oma vaba tahe. Sellise pisikeste korterelamute eelis oleks suuresti ka see, et tekiks taas kogukonna tunne.
Olgu, tagasi õppima, järjekordne eksam on 6 tunni pärast.
J.
